Püha Laurentsiuse kuld
Projekt: Kuressaare Laurentsiuse kiriku neljateistkümne akna klaasimaalingud, 2000-2003.
Asukoht: Kuressaare linn
Hoone: 18 - 20. sajandi ampiirstiilis Laurentsiuse kirik
Tellija: Kuressaare Laurentsiuse kiriku kogudus. Töö rahastati täies mahus annetusena proua Maret Randla poolt.
Laurentsiuse kirik oli aastal 2000 väga halvas seisukorras. Kirik oli lubjatud valgeks, akende all olid suured malmradiaatorid, põrand kaetud lainetava soomepapiga. Kui mulle tehti ettepanek, luua kirikusse vitraažid, siis minu esimene mõte oli tuua kirikusse tagasi pühadus ning sära. Ni tekkis mul mõte katsetada vabalt maalimist vedela kullaga, millega tavaliselt ääristatakse joogiklaase ja portselanist toidunõusid.
Sel ajal eksisteeris Tallinnas veel suur nõukogudeaegne klaasitehas “Tarbeklaas”. Tehas oli erastatud ja uute omanike huvi ei seisnenud klaasitootmise jätkamises, vaid hinnalises kinnistus. Kuna erastamis tingimustes oli aga erastajal kohustus tootmine mingiks ajaks säilitada, töötas tehas edasi tühikäigul. Kedagi ei huvitanud enam tehase toodang ja ka palgad olid töölistele maksmata.
Selline olukord pakkus mulle aga suurepärase võimaluse saada enda käsutusse suur klaasiahi, kuhu mahtusin ise täiespikkuses sisse. Ruum kus ahi asus oli kütmata ja talvel kui seal töötasin, oli ruumis alla kümne kraadi külma. Ahjus aga pea tuhat kraadi sooja. Kuna kulla aurud on mürgised, siis maalisin klaase respiraatoriga ja see tegi töötamise väga ebamugavaks. Kulla maitset tundsin pärast tehasest lahkumist veel pikka aega suus.
Suur ahi võimaldas teha palju katsetusi ja nii proovisin ma kulda lahjendada erinevate õlidega. Selle eksperimenteerimise tulemusena, tekkisid erinevad toonid, mürkrohelisest, kuni lilla ja siniseni. Kokku valmistasin ma nii kolme aasta jooksul kolmsada erinevat klaasdetaili.
Tallinnast viisin ma need klaasid aken akna haaval Kuresssaarde. Kaasas olnud maalingutega klaasidest tegin akende kompositsioonid kohapeal katsetamise läbi. Nii sai kirik aknad, mis sündisid puhtalt hetke inspiratsioonist.
Kuressaares oli mul alati vastas koguduse pikaaegne teener, kes nagu selgus oli olnud nõukogude ajal Saare KEK'i aknakittija ja mäletas veel hästi seda tööd. Selle suurepärase prouaga, kelle perekonnanimi oli Ausmees, paigaldasimegi koos kokku neljateistkümne akna klaasid.
Kulla valik oli vaistlik, kuid ajalugu uurides avastasin, et Püha Laurentsius oli varakristliku paavsti Sixtus II laekahoidja. Enne kui roomlased paavsti hukkasid, palus ta jagada Laurentsiusel kiriku vara laiali vaeste ja vigaste vahe. Seda Laurentsius tegi ning kui ta läks Rooma prokuraatorile kiriku vara üleandma, võttis ta endaga vaesed ja vigased endaga kaasa. Prokuraatorile ütles ta, et need õnnetud inimesed ongi kiriku vara. Püha Laurentsius hukati aastal 258 ja tema üks tema sümbolitest on kuld vaagen müntidega.
Vahepealsetel aastatel on toimunud ulatuslikud kiriku restaureerimistööd, mille käigus on kooriruumi ilmet olulisel määral muudetud. Seintele maalitud marmoreeringud on toonud kirikusse uue tugeva dominandi, mida ei olnud klaasimaalinguid kavandades.
